Vana Mööbli Utiliseerimine Tartus

 

Vana Mööbli Utiliseerimine Tartus: Lõplik Juhend Äraveoks ja Jäätmejaamadeks

 

Mängureeglid: Mida tohib ja mida mitte

 

Vana mööbel on ametlikult suurjääde. See on kõik, mis ei mahu prügikasti—tool, kapp, diivan, vaip. See on klassifikatsioon. Ja klassifikatsioonidel on reeglid. Neid reegleid eirates tekivad probleemid. Probleemid maksavad raha.

Korteriühistu on esimene kaitseliin. Jättes vana diivani prügikastide kõrvale, ei lahenda see probleemi. See annab probleemi üle—nüüd on see korteriühistu mure. Seadus annab ühistule kolm päeva, et tellida äravedu. See tellimus maksab. Arve makstakse ühisest kassast, kuhu panustavad kõik elanikud. Mõne maja kodukord ütleb otse, et igaüks utiliseerib oma suuremõõtmelised jäätmed omal kulul. See on lihtne matemaatika. Ühe inimese mugavus muutub kõigi teiste kuluks.

Lõpuks on olemas seadus. Tartu linna jäätmehoolduseeskiri keelab jäätmete ladestamise selleks mitte ettenähtud kohtadesse. See on selge ja otsekohene. Valesse kohta jäetud prügi eest võib eraisik saada trahvi kuni 1200 eurot. See on suur summa—oluliselt suurem kui ametliku kanali kaudu utiliseerimise kulu. Süsteem on loodud karistama neid, kes üritavad otseteid leida. Seega on reeglite järgimine lihtsalt kõige odavam tee. See ei ole moraalne valik, vaid majanduslik.

 

Isetegemise tee: Juhend Tartu jäätmejaamadesse

Kui sul on auto, haagis ja natuke jõudu, on isetegemine kõige otsem tee. See nõuab vaeva, aga annab kontrolli kulude üle. Tartu pakub oma elanikele kahte peamist kohta, kuhu oma kraam viia—Jaama 72c ja Selli 19 jäätmejaamad. Suuremate koormate või spetsiifiliste jäätmete jaoks on olemas ka

Aardlapalu ümberlaadimisjaam Kambja vallas.

Süsteemi sisenemiseks on vaja tõendit. Tartu linna ja partnervaldade (Nõo, Luunja, Kastre, Kambja) elanikud peavad esitama ID-kaardi. See on värav. Ilma selleta oled lihtsalt klient, kes maksab täishinda. ID-kaardiga avanevad soodustused. See on oluline detail.

Kõige tähtsam on teada, mis maksab ja mis on tasuta. Süsteem on ehitatud üles premeerima sorteerimist.

• Tasuta: Töötlemata puit, elektroonikaromud (külmikud, telerid), taaskasutatav pakend, ohtlikud jäätmed (akud, värvid, päevavalguslambid) koduses koguses ja kuni kaheksa sõiduauto rehvi aastas on elanikele tasuta.
• Tasuline: Suurjäätmed—see tähendab sinu vana mööbel—ja ehituspraht on tasulised. Hind arvutatakse mahu järgi, kuupmeetrites (m3).

Enne minekut kontrolli lahtiolekuaegu. Need võivad muutuda sõltuvalt aastaajast. See on väike, aga oluline samm, et vältida asjatut sõitu suletud värava taha. Jaamadesse tuleb jäätmed tuua juba sorteeritult, et mahalaadimine läheks kiirelt. See on osa tehingust—sinu vaev sorteerida võrdub väiksema kuluga.

Jaam	Aadress	Lahtiolekuajad (näide)	Peamised tasuta jäätmed (elanikele)	Peamised tasulised jäätmed	Kontakt
Jaama Jäätmejaam	Jaama 72c	E-R 10-18, L-P 10-16 8	Elektroonika, ohtlikud jäätmed, rehvid, töötlemata puit, pakendid.	Suurjäätmed, ehituspraht.	738 6700 / 527 8960 8
Selli Jäätmejaam	Selli 19	Hooajalised, nt aprill-sept: E-R 10-19 8	Elektroonika, ohtlikud jäätmed, rehvid, töötlemata puit, pakendid.	Suurjäätmed, ehituspraht.	738 6700 / 524 1544 8
Aardlapalu Jaam	Aardlapalu, Kambja vald	E-P 7-19 6	Ei kohaldata (peamiselt suurtele kogustele)	Segaolmejäätmed, suuremahulised aiajäätmed.	5307 0327 6

Mugavuse tee: Äraveoteenuse palkamine

Aeg on raha. Selg on väärtuslik. Kui need on sinu prioriteedid, siis on olemas turg, mis müüb mugavust. Tartus tegutseb mitu ettevõtet, kelle töö on sinu probleem enda omaks teha—tasu eest. Nad tulevad kohale, tassivad asjad välja, laadivad peale ja viivad minema. Sina lihtsalt maksad arve.

Hinnamudel on peaaegu alati kaheastmeline. See on oluline mõista, et vältida üllatusi. Esimene osa on tasu jäätmete mahu eest, näiteks 25-35 eurot kuupmeetri kohta. Teine osa on tunnitasu tööjõu ja auto eest, mis võib olla 55-60 eurot tunnis. Lõplik arve on nende kahe summa—pluss jäätmejaama tasu, mille teenusepakkuja sulle edasi esitab—liitmine. Sa maksad nii jäätmete käitlemise kui ka mugavuse eest, et sa ei pea seda ise tegema. See on aus tehing. Turg on tekkinud, sest isetegemine nõuab resursse—autot, aega, füüsilist jõudu. Kõigil ei ole neid. Seega müüvad need firmad lahendust ebamugavusele.

Raske kraam: Ehitus- ja lammutusjäätmed

Remont on lõppenud. Nüüd on alles tolm, segadus ja hunnik rasket prahti. See ei ole tavaline prügi. See on ehituspraht—betoonitükid, kipsplaat, vanad aknaraamid, plaadid. See on omaette kategooria, millel on oma reeglid ja oma hind.

Ehituspraht on tihe ja raske. See sisaldab sageli erinevaid materjale, mis teeb selle töötlemise keerulisemaks ja kallimaks. See peegeldub ka hinnas. Kui vana mööbli kuupmeetri utiliseerimine võib maksta umbes 30 eurot, siis ehitusprahi puhul võib see number olla oluliselt kõrgem, ulatudes 35 eurost kuni 85 euroni kuupmeetri kohta, millele lisandub transpordi ja tööjõu tunnitasu. See on tingitud füüsikast—raskemaid asju on kallim liigutada ja ladestada.

Jäätmed ei ole ühtne mass. See on süsteem, kus materjali koostis ja tihedus määravad selle väärtuse—või kulu. Kuupmeeter vanu puittoole on kerge ja lihtne töödelda. Kuupmeeter purustatud telliseid on raske ja selle taaskasutusvõimalused on piiratud. Turg peegeldab seda reaalsust. Ettevõtted küsivad ehitusprahi eest rohkem, sest nende endi kulud—kütus, tööaeg, prügila tasud—on suuremad. Selle mõistmine aitab vältida šokki arve saamisel. Remondijärgne koristus maksab rohkem kui vana mööbli väljaviimine. Lihtne.

Ohtlik kraam: Kuidas käidelda ohtlikke jäätmeid

Mõned asjad on lihtsalt ohtlikud. Neid ei tohi visata tavalise prügi hulka. See on ohtlikud jäätmed—vana värv, lahustid, akud, patareid, päevavalguslambid, vanad ravimid, asbest ja õlifiltrid. Nende vale käitlemine mürgitab pinnast ja vett. Seetõttu on reeglid siin kõige rangemad.

Põhireegel on lihtne: ära kunagi sega ohtlikke jäätmeid muuga. Eraldi kogumine on kohustuslik. Erinevad kemikaalid võivad omavahel reageerida, süttida või tekitada mürgiseid aure. See on ohutuse küsimus.

Süsteem teeb selget vahet eraisiku ja ettevõtte vahel.

• Eraisikud: Tartu linna elanikud saavad kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed viia Jaama ja Selli jäätmejaamadesse tasuta. See on avalik teenus, mis on loodud selleks, et hoida ära keskkonnakahju.
• Ettevõtted: Ettevõtted ei saa kasutada elanikele mõeldud süsteemi. Nende jaoks on jäätmed äritegevuse kõrvalprodukt. Nad peavad sõlmima lepingu litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlejaga. Tartus on peamine tegija epler-lorenz, kellel on detailne hinnakiri erinevatele ohtlikele ainetele kilogrammi alusel. Ka
  ragnsells pakub seda teenust äriklientidele. See on "saastaja maksab" printsiip puhtal kujul.

Oluline on märkida ka tulevasi muudatusi. Alates 1. jaanuarist 2025 ei tohi vanaõli, õlifiltreid ja akusid enam tanklatesse viia. Nende ainus õige koht on jäätmejaam. See on teadmine, mis säästab aega ja väldib segadust. Süsteem muutub, ja sellega tuleb kursis olla.

Parem viis: Taaskasutus ja uuesti ringlusse andmine

Kõige targem tehing on see, mis ei maksa midagi. Enne kui mõelda utiliseerimisele, tuleks küsida—kas keegi teine saaks seda veel kasutada? Kui vastus on jah, siis on olemas terve süsteem, mis on loodud asjadele uue elu andmiseks. See ei ole lihtsalt heategevus. See on majanduslikult mõistlik. Vana mööbli äraviskamine on raiskamine, kui see on veel kasutuskõlblik.

Tartus on selleks üllatavalt tugev ja mitmekesine võrgustik. See ei ole juhuslik, vaid osa linna jäätmekäitluse strateegiast.

• Uuskasutuskeskus: Kõige tuntum ja suurem tegija. Neil on Tartus mitu poodi, näiteks Riia 11 ja Kalda tee 24, kuhu saab viia puhtaid ja terveid riideid, mööblit, nõusid ja tehnikat.6 Mõned kolimisfirmad, nagu
  Kolimisveod, on isegi valmis sinu korralikud asjad ise sinna viima.
• Jäätmejaamade korduskasutusruumid: Nii Jaama kui ka Selli jaamas on eraldi ruumid, kuhu saab jätta kasutuskõlblikke esemeid ja kust teised saavad neid endale tasuta võtta. See on otsene ja vahendajateta taaskasutus.
• Sõbralt Sõbrale: Veel üks kauplustekett, mis võtab vastu annetusi ja suunab need uuesti müüki.

On olemas isegi spetsiifilised kanalid. Mänguasju ja raamatuid võtab vastu MTÜ Tartu Pereliit, vanemat tehnikat aga MTÜ Tehnikaringlus. See näitab, et taaskasutus on Tartus hästi organiseeritud paralleelmajandus. See on esimene ja parim valik iga eseme jaoks, millel on veel elu sees. See on valik, mis säästab loodust, aga mis veelgi olulisem—see säästab sinu raha.

Lõpparve: Kulude võrdlus ja trahvide vältimine

Lõpuks taandub kõik arvudele. Igal valikul on oma hind. Küsimus on selles, millise hinna sa oled valmis maksma—kas rahas, ajas või vaevas.

Põhiline valik on endiselt sama: ise teha või lasta teha.

• Isetegemise kulu: Kütuse hind, sinu enda aeg ja jäätmejaama tasu. Suurjäätmete puhul on see umbes 30 eurot kuupmeetri kohta. See on kõige odavam rahaline variant, kui sul on olemas vahendid.
• Teenuse kulu: Ettevõtte tunnitasu (ca 55-60 eurot) pluss jäätmejaama tasu, mille nad sulle edasi arveldavad. See on mugavuse hind. Sa ostad endale aega ja säästad oma selga.

On ka kolmas tee—proovida süsteemist mööda hiilida. See on kõige riskantsem. Ebaseaduslikult prügi metsa alla või võõra maja nurga taha viimine võib tunduda tasuta lahendusena, aga see on loterii. Kui sind tabatakse, võib trahv ulatuda sadadesse või isegi üle tuhande euro. See potentsiaalne kulu ületab mitmekordselt kõige kallima seadusliku utiliseerimisviisi hinna. Seega, puhtalt riski ja tulu analüüsist lähtuvalt, on reeglite rikkumine kõige halvem majanduslik otsus.

Ja siis on nullkulu variant. Kui su ese on kasutuskõlblik, on selle utiliseerimise hind null. Tuleb see lihtsalt viia õigesse kohta—Uuskasutuskeskusesse, jäätmejaama korduskasutusruumi või anda kellelegi ära. See on kõige targem valik. See ei nõua muud kui natuke planeerimist. Hinnad prügilates ja jäätmeveol tõusevad pidevalt—näiteks alates 1. jaanuarist 2025 tõusevad segaolmejäätmete veohinnad taas. See on veel üks põhjus, miks vaadata esmalt taaskasutuse poole. See on ainus osa süsteemist, kus hind jääb alati samaks—null.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

1. Mis on absoluutselt kõige odavam viis Tartus vanast diivanist vabanemiseks?

Kui see on kasutuskõlblik, anna see tasuta ära Uuskasutuskeskusesse või jäätmejaama korduskasutusruumi. Kui see on kasutuskõlbmatu, on odavaim viis laenata haagis ja viia see ise jäätmejaama, makstes ainult mahupõhise tasu.

2. Kas ma võin oma vana madratsi lihtsalt kortermaja prügikastide kõrvale jätta?

Ei. See on reeglite rikkumine. Sinu korteriühistu peab tellima eraldi äraveo ja see kulu jagatakse elanike vahel. Kui sinu isik tehakse kindlaks, võid saada ka trahvi.2

3. Olen Tartu elanik. Kas vana teleri ja mõne värvipurgi äraandmine on tõesti tasuta?

Jah. ID-kaardi ettenäitamisel võetakse elanikelt elektroonika ja kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed Jaama ja Selli jäätmejaamades vastu tasuta.6

4. Kuidas ma saan hinnapakkumise suurema koristustöö jaoks?

Võta ühendust mõne era-äraveoteenusega, näiteks Tartu Vedu või Kolimisprofid. Nad küsivad tõenäoliselt jäätmete mahtu kuupmeetrites ja asukohta, et anda hinnang oma tunnitasu ja jäätmejaama tasude põhjal.11

5. Ma renoveerin kööki. Mida teha vanade kappide ja plaatidega?

See on ehituspraht. Sa võid selle viia tasu eest jäätmejaama või palgata spetsialiseerunud teenuse nagu Ehitusjäätmed OÜ. Arvesta, et kuupmeetri hind on tõenäoliselt kõrgem kui tavalise mööbli puhul.13

6. Kas ma pean vana mööbli enne jäätmejaama viimist lahti võtma?

Kuigi see ei ole alati nõutud, teeb mööbli lahtivõtmine selle kompaktsemaks. Kuna sa maksad mahu (kuupmeetrite) pealt, võib mööbli väiksemaks tegemine otse sinu raha säästa.2

7. Mis muutub autoakude reeglites aastal 2025?

Alates 1. jaanuarist 2025 ei saa neid enam tanklatesse viia. Sa pead need viima selleks ettenähtud jäätmejaama, nagu Jaama 72c või Selli 19.