Kolimisjärgne koristus Tartus – mida teha pärast mööbli ja asjade äravedu?

Kolimisauto sõidab maja eest minema. Mõni kast jääb veel esikusse. Keegi leiab aknalaualt kruvikeeraja, mille olemasolust polnud hommikul aimugi. Suurem töö tundub tehtud.

Siis vaatad põrandat.

Mööbli äravedu muudab korteri üsna ausaks. Diivan kattis kolm aastat ühte põrandanurka. Kapp seisis seina ees. Voodi all oli ruum, mida tolmuimeja nägi harva. Nüüd pole mööblit enam ees ja kõik on nähtav.

Kolimisjärgne koristus algab tavaliselt just siin.

Seda tööd ei ole mõtet liiga vara teha. Kui inimesed kannavad veel kappe, kaste ja kodutehnikat läbi tubade, tekib põrandale uus pori. Papp jätab puru. Mööbel liigutab tolmu. Välisuks käib lahti kümneid kordi.

Kõige mõistlikum hetk saabub pärast suuremate esemete äravedu.

Siis saab liikuda toast tuppa ilma takistusteta. Kapid on tühjad. Põrand on vaba. Nurgad on nähtavad. Ka need nurgad, mida keegi eriti näha ei tahtnud.

Kolimisjärgne koristus ei tähenda tingimata remonti ega vana korteri muutmist uueks. Sellel on palju lihtsam eesmärk. Inimene eemaldab enda järel jäänud tolmu, prügi, plekid ja igapäevase kasutuse jäljed, mida saab tavalise puhastusega eemaldada.

Tartus puudutab see sageli üürikortereid. Tudeng kolib välja. Paar läheb suuremasse korterisse. Pere saab maja valmis. Kontor vahetab ruume. Põhjused muutuvad. Tühi ruum jääb ikka tühjaks.

Ja tühi ruum tahab harja.

Mõistlik järjekord säästab tööd. Kõigepealt viiakse välja esemed ja jäätmed. Seejärel puhastatakse kapid ning kõrgemad pinnad. Köök ja vannituba võtavad oma aja. Põrand jääb lõppu.

Muidu juhtub vana tuttav asi – inimene peseb põranda ära ja kõnnib sellele viis minutit hiljem poriste jalanõudega tagasi.

Tühi korter näitab ära, kus mustus tegelikult oli

Täis korter annab silmale palju tegevust. Laud. Tool. Voodi. Raamaturiiul. Taim, mis pidi saama vett kolm päeva tagasi.

Tühjas korteris pole midagi vaadata peale korteri enda.

Seetõttu muutuvad pärast kolimist nähtavaks kohad, mis tavalisel nädalavahetuse koristamisel tähelepanu ei saanud. Mööbli all olev tolm moodustab sageli üsna täpse mööbliplaani. Põrandal võib näha kapi jalgu. Seinale jäävad tumedamad alad kohtades, kus esemed aastaid seisid.

Põrandaliistud koguvad tolmu. Radiaatori taga leidub seda veel. Pistikupesade ja lülitite ümbrusse jäävad sõrmejäljed. Uksepiidad saavad kolimise ajal paar uut märki juurde.

Kõike ei pea paaniliselt küürima.

Alustada tasub kuivast prahist. Tolm, juuksekarvad, väikesed paberitükid, teibiribad ja kolimisest maha jäänud pakkematerjal lähevad esimesena. Tolmuimeja teeb siin suurema osa tööst.

Seejärel saab vaadata pindu.

Tühjade kappide sisemus väärib eraldi kontrolli. Sahtlisse jääb vahel mõni kruvi. Köögikappi jääb pakk soola. Esikukapi ülemisele riiulile võib jääda ese, mida keegi enam omaks ei tunnista.

Need tuleb välja võtta enne märgpuhastust.

Hea tööjärjekord liigub ülevalt alla:

1. kapid ja riiulid;
2. aknalauad;
3. uksed ja käepidemed;
4. lülitid ning muud sagedasti puudutatud pinnad;
5. põrandaliistud;
6. põrand.

See järjekord pole püha seadus. See lihtsalt väldib olukorda, kus värskelt pestud põrandale langeb hiljem terve riiulitäis tolmu.

Seintel tasub eemaldada ainult sellised jäljed, mida saab ohutult puhastada. Tugev hõõrumine võib värvi kahjustada. Vana sein ei pea pärast väljakolimist teesklema, et seal pole keegi kunagi elanud.

Korter on kasutatud ruum. See on normaalne.

Tolm ei pea sinna siiski päranduseks jääma.

Mida koristada kohe pärast mööbli äravedu

Esimene tund pärast mööbli äravedu kipub minema ringivaatamisele.

See pole halb mõte.

Enne vee ja puhastusvahendite välja võtmist tasub kogu korter läbi käia. Vaata üle toad, panipaik, rõdu, kapid ja vannituba. Kontrolli, kas midagi jäi maha. Mööbli väljaviimine paljastab väikseid esemeid üsna järjekindlalt.

Seejärel korja kokku kuiv prügi.

Papp, kile, teip ja katkised pakendid lähevad eraldi. Mööbli või muu suurema kraami äravedu tasub lahendada enne koristamist. Märja lapiga vana tugitooli ümber manööverdamine ei anna elule palju juurde.

Kui ruum on tühi, tee koristus kindlas järjekorras.

Praktiline kontrollnimekiri:

• eemalda tubadest kogu prügi;
• tühjenda kapid ja sahtlid;
• pühi riiulid ning kapipinnad;
• puhasta uksed ja käepidemed;
• eemalda tolm põrandaliistudelt;
• puhasta lülitid;
• pühi aknalauad;
• puhasta köök;
• pese vannituba ja WC;
• tolmuime põrand;
• pese põrand viimasena.

Köögis tasub külmkapp üle vaadata isegi siis, kui see korterisse jääb. Sama kehtib ahju, pliidi ja kubu kohta. Toidujäägid annavad endast pärast mõnepäevast seismist üsna selgelt teada.

Vannitoas tuleb eemaldada lahtine mustus enne märgpuhastust. Juuksed põrandal ja äravoolu juures ei muutu vee lisamisel huvitavamaks.

Põranda jaoks vali vahend vastavalt materjalile. Laminaat ei vaja ämbritäit vett. Puitpõrand samuti mitte. Plaat talub rohkem, kuid vuugid võivad vajada eraldi tähelepanu.

Kui korteris töötavad samal ajal mitu inimest, jagage ruumid ära. Üks inimene teeb kööki. Teine vannituba. Kolmas tegeleb tubadega.

Muidu seisab kolm inimest lõpuks ühe kraanikausi ees.

Pärast põhikoristust käi korter uuesti läbi. Vaata seda ukseavast ja päevavalguses. Tühjas ruumis hakkavad üksikud tegemata kohad kiiresti silma.

See teine ring võtab vähe aega. Sageli päästab see hilisemast tagasiminekust.

Köök jääb sageli viimaseks tüütuks tööks

Köök mäletab.

Pann pritsis rasva. Kohv läks kapi peale. Jahu sattus sahtlisse. Pudel lekkis külmkapis ja keegi lubas selle hiljem ära puhastada.

Hiljem saabub mõnikord kolimispäeval.

Tühjas köögis alusta kappide seest. Võta välja riiulipaber, pakendid ja kõik muu, mis järgmisele kasutajale ei kuulu. Seejärel pühi kuivad purud. Märg lapp tuleb pärast seda.

Kapiuksed vajavad tähelepanu käepidemete ümbruses. Neid puudutatakse iga päev. Sama lugu kehtib külmkapi käepideme, ahju nupu ja valguslüliti kohta.

Rasv nõuab sobivat puhastusvahendit ja veidi aega.

Pliidiplaat tuleb puhastada vastavalt pinnale. Klaaskeraamika ei taha jõulist kraapimist juhusliku metallist esemega. Ahju puhul tasub esmalt eemaldada lahtine mustus. Seejärel saab tegeleda kinnisema kihiga.

Külmkapp tuleb tühjendada.

See lause tundub tarbetu seni, kuni keegi avastab kaks päeva pärast kolimist ukseriiulilt avatud piimapaki.

Kui külmkapp liigub uude koju kaasa, tasub see enne transporti samuti puhastada ja kuivatada. Kui seade jääb vanasse korterisse, peab selle sisemus olema tühi. Kontrolli ka sügavkülma.

Köögis vaata üle:

• tööpinnad;
• kappide sisemus;
• kapiuksed;
• sahtlid;
• pliit;
• ahi;
• kubu nähtavad pinnad;
• külmkapp;
• kraanikauss;
• segisti;
• seinapind pliidi taga;
• põrand kappide kõrval ja all.

Kõike ei saa alati ideaalselt puhtaks. Vana ahjuplaadi kulumisjälg ei kao lapiga. Kriimustus tööpinnal ei ole mustus. Katkine sahtlisiin ei vaja pesuvahendit.

Koristamisel tasub eristada mustust ja kulumist.

See hoiab kokku aega ning närve.

Lõpuks jääb põrand. Seal võib olla rasvapritsmeid ja kohtades, kus kapid seisid, vana tolmu. Tolmuimeja esimesena. Märgpuhastus pärast seda.

Köök ei vaja draamat. Ta vajab lihtsalt natuke rohkem aega.

Vannituba, aknad ja muud kohad, mis võtavad aega

Vannituba tundub väike.

Töömaht ei küsi ruutmeetreid.

Segisti ümber koguneb katlakivi. Dušinurga klaasile jäävad veejäljed. Vuugid muutuvad ajaga tumedamaks. WC ümbrus vajab omaette puhastust. Valamu all võib olla tolmu ja pudeleid, mis elasid seal vaikset elu mitu aastat.

Alusta riiulitest ja kappidest.

Viska ära tühjad pakendid. Võta isiklikud esemed kaasa. Seejärel puhasta peegel, kraanikauss ja segisti. Dušš või vann tuleb pärast seda. WC jääb eraldi tööks.

Katlakivi vajab sobivat vahendit. Vahend peab sobima ka pinnaga. Looduskivi ja tugev hape ei moodusta head paari – selle loo lõpp on tavaliselt kallis.

Ventilatsiooniava tasub samuti vaadata. Tolm koguneb sinna aeglaselt ja järjekindlalt. Sama kehtib vannitoa ukse ülemise serva kohta.

Aknad sõltuvad olukorrast.

Kui klaasid on puhtad, pole mõtet rituaali pärast neid uuesti pesta. Kui akendel on sõrmejäljed, tolm või muu nähtav mustus, siis on pesu põhjendatud. Aknalauad tasub puhastada igal juhul.

Kolimise järel võib kogu töö kuhjuda ühe päeva sisse. Inimesed viivad kaste. Keegi sõidab vana mööbliga jäätmejaama. Keegi peab uues kohas asju vastu võtma. Vana korteri vannituba ootab samal ajal täiesti rahulikult.

Sellises olukorras võib koristuse teha eraldi. Tartus tegutsevate koristajate töö kirjeldamisel kasutatakse sageli nimetust kolimisjärgne koristus Tartus. Sisuliselt tähendab see tühjaks jäänud ruumi puhastamist pärast kolimist.

Oluline pole nimetus.

Oluline on tööde piir enne alustamist.

Kas aknad kuuluvad koristusse? Kas ahi tuleb seest puhastada? Kas rõdu vajab pesu? Kas külmkapp jääb sisse? Need küsimused muudavad töö mahtu päris palju.

Kirjuta need enne üles.

Vannituba võtab aega. Aknad võtavad aega. Köök võtab aega.

Nad võtavad seda ka siis, kui kolimispäeva kalender väidab vastupidist.

Üürikorteri üleandmine pärast kolimist

Üürikorteri viimane päev on administratiivne sündmus, mille keskel seisab tavaliselt mopp.

Üürnik viib asjad välja. Omanik või haldur tuleb korterit vaatama. Võtmed liiguvad ühest käest teise. Vahel loetakse veemõõtja näite. Vahel vaadatakse üle seinad, mööbel ja kodutehnika.

Puhtus hakkab tühjas korteris kiiresti silma.

Seetõttu tasub enne üleandmist teha üks aeglane ring. Ava kõik kapid. Vaata köögisahtlitesse. Kontrolli vannitoa riiuleid. Vaata rõdu ja panipaika. Prügikast peab olema tühi.

Põrand võiks olla puhas.

See pole keeruline standard. Ometi jääb just põrandale pärast kolimist palju jälgi. Jalanõud toovad sisse liiva. Mööbel liigutab tolmu. Teip ja papp jätavad maha väikest prahti.

Ka seinad väärivad ülevaatust.

Tavaline kulumine ja mustus ei ole sama asi. Tolmuse jälje saab eemaldada. Kruviaugu või kahjustatud värvipinna puhul sõltub järgmine samm üürilepingust ja omaniku kokkuleppest.

Ära hakka viimasel hetkel juhusliku värviga seinu parandama.

Sellised ideed sünnivad sageli kell 22.17 ja surevad järgmisel hommikul päevavalguses.

Üleandmise eel kontrolli vähemalt järgmisi kohti:

1. põrandad;
2. köögikapid ja sahtlid;
3. ahi ning pliit;
4. külmkapp;
5. vannituba;
6. WC;
7. aknalauad;
8. sisseehitatud kapid;
9. rõdu;
10. panipaik.

Kui korter oli möbleeritud, kontrolli ka omaniku mööblit.

Kolimise käigus võib mõni ese saada uue asukoha. Tool satub teise tuppa. Lamp läheb panipaika. Väike laud seisab rõdul, sest keegi pani selle sinna ajutiselt.

Ajutised asjad muutuvad kolimispäeval kiiresti püsivaks.

Lõpus tee fotod. Need annavad lihtsa ülevaate korteri seisust üleandmise hetkel. See ei vaja erilist lavastust. Tavalised selged pildid piisavad.

Seejärel anna võtmed üle.

Ja kontrolli taskuid. Üks võti jääb alati kuhugi.

Kolimisauto lahkub, koristus algab

Kolimise ja koristuse järjekord määrab päris palju.

Kui koristaja peseb esiku ära ajal, mil kaks inimest kannavad sealt diivanit läbi, saab esik varsti uue pesu. Sellel pole sügavamat tähendust. See on lihtsalt halb ajastus.

Seetõttu tasub suur vedu teha esimesena.

Kolimisteenus Tartus hõlmab olukorrast sõltuvalt mööbli, kastide, kodutehnika ja muu vara transporti. Kolimisveod.ee kasutab veo jaoks 19 m³ tagaluuktõstukiga furgooni. Pärast suuremate esemete eemaldamist jääb koristamiseks vaba ruum.

See on praktiline hetk.

Hea kolimispäeva järjekord võib välja näha nii:

Kui vana mööbel läheb utiliseerimisele, tuleb see samuti enne lõppkoristust välja saada. Sama kehtib katkiste riiulite, vana madratsi ja muu suurema kraami kohta.

Koristamine tühjas ruumis liigub kiiremini.

Inimene ei pea tõstma tooli ühest nurgast teise. Tolmuimeja pääseb seina äärde. Mopp pääseb voodi endisele kohale. Kapi taga olnud põrand saab esimest korda ammu päevavalgust.

Kolimispäeva lõpus tekib kiusatus kõik pooleli jätta.

See on arusaadav.

Kastid ootavad uues kodus. Telefon heliseb. Keegi küsib, kus kohvimasin on. Keegi teine teatab, et dušikardin jäi vanasse korterisse.

Kui vana ruum tuleb üle anda, tasub koristuse aeg siiski ette planeerida. Paar tundi kalendris töötab paremini kui ebamäärane mõte, et küll kuidagi jõuab.

Kuidagi jõuab inimene alati.

Küsimus on selles, mitu korda ta peab tagasi sõitma.

Mida teha enne, kui vana kodu uks viimast korda kinni läheb

Viimane kontroll ei vaja palju tehnikat.

Ta vajab kümmet rahulikku minutit.

Kõnni korter läbi ilma kaste kandmata ja telefoniga rääkimata. Alusta kõige kaugemast toast. Liigu väljapääsu suunas.

Ava kapid.

See tundub naeruväärselt lihtne, kuid just kappidesse jäävad asjad maha. Laadijad. Puhastusvahendid. Prügikotid. Mõni kruvi. Üksik tass. Esemed, mille kohta polnud kellelgi enam tugevat arvamust.

Kontrolli pistikupesi. Laadija võib seal endiselt olla.

Vaata aknalaudu. Kontrolli panipaika ja rõdu. Vaata üle vannitoa konksud. Kapi ülemine riiul vajab samuti pilku.

Seejärel vaata põrandat.

Kui sinna jäi kolimisest pori või tolm, võta see ära. Kui mõni tuba jäi kogemata pesemata, on nüüd õige hetk seda märgata.

Kontrolli ka prügi.

Korterist võib kõik mööbel väljas olla, kuid köögikapi all seisev täis prügikott rikub üsna tõhusalt mulje, et töö sai valmis.

Sulge aknad.

Keera vajadusel vesi kinni. Lülita tuled välja. Kontrolli kodutehnikat vastavalt sellele, mis korterisse jääb. Tee mõõdikute näitudest fotod, kui neid on vaja üleandmisel fikseerida.

Seejärel tee veel üks foto tubadest.

Mitte mälestuseks. Lihtsalt dokumentatsiooniks.

Kolimine tekitab ühe päeva jooksul palju väikseid otsuseid. Inimese tähelepanu liigub vana ja uue kodu vahel. Seetõttu töötab nimekiri paremini kui mälu.

Viimane kontroll võiks sisaldada viit küsimust:

• Kas kõik isiklikud asjad on väljas?
• Kas kogu prügi on eemaldatud?
• Kas kapid on tühjad?
• Kas pinnad ja põrandad on puhtad?
• Kas võtmed ning vajalikud näidud on olemas?

Kui vastused on olemas, saab ukse kinni panna.

Tuba jääb vaikseks.

Järgmine inimene toob sinna üsna varsti oma toolid, karbid ja laadijad.

Korduma kippuvad küsimused kolimisjärgse koristuse kohta

Kas koristada enne või pärast mööbli äravedu?

Põhjalik lõppkoristus tasub teha pärast suure mööbli ja kastide väljaviimist. Enne kolimist võib teha tavapärase koristuse, kuid vedu tekitab uut tolmu ja prahti.

Millest peaks kolimisjärgset koristust alustama?

Alusta prügist ja maha jäänud esemetest. Seejärel puhasta kapid ning kõrgemad pinnad. Köök ja vannituba tulevad pärast seda. Tolmuime ja pese põrand kõige lõpus.

Kas aknad tuleb alati ära pesta?

Ei. Vaata nende seisukorda. Nähtavalt määrdunud aknad vajavad pesu. Puhta klaasi pesemine lihtsalt sellepärast, et kalender ütleb “kolimine”, ei anna erilist kasu.

Kui põhjalikult peab üürikorterit koristama?

Lähtuda tuleb üürilepingust ja kokkuleppest omanikuga. Tavaliselt tuleks eemaldada enda asjad, prügi ning puhastatav mustus. Tavaline kulumine ei ole sama asi mis koristamata pind.

Kas vana mööbel tuleks enne koristamist välja viia?

Jah, kui mööbel ei jää korterisse. Tühi ruum teeb põrandate, seinte äärte ja kapitaguste puhastamise lihtsamaks.

Mis võtab kõige rohkem aega?

Tavaliselt köök ja vannituba. Ahi, rasvased pinnad, katlakivi ning dušinurk võivad vajada rohkem tööd. Akende pesu lisab samuti aega.

Kas kolimisjärgse koristuse saab teha samal päeval kui kolimise?

Saab. Ajastus loeb. Suurem mööbel ja kastid peaksid enne ruumist väljas olema. Seejärel saab koristada ilma, et inimesed värskelt pestud põrandat uuesti läbi käiksid.

Mida teha pärast koristuse lõpetamist?

Kontrolli kapid, panipaik, rõdu ja pistikupesad. Tee vajadusel fotod. Kontrolli võtmeid ja mõõdikute näite. Seejärel võib ukse sulgeda.

Kolimine lõpeb tavaliselt vaiksemalt, kui algab.

Auto on läinud. Korter on tühi. Põrand kuivab.

Sellega ongi suurem osa loost läbi.